Valdav enamus ütleb-mõtleb: ai kurask! ma ei saa seda endale lubada. Täitsa pekkis! Ja sinna paika see jääbki. Lahe või mis? Tegelikult on see ka paras vabandus oma laiskusele või saamatusele, pigem ikka saamatusele. Võtaks end kokku ja mõtleks, et kuidas ma saan seda lubada. Siis kusagilt ajusopist tuleb hägune pilt sellest, kuidas sa omale osaajaga töökoha sebid ja siis loobud ruttu sellest mõttest, me oleme mugavad ja ei taha oma mugavus-turvatsoonist väljuda.
Tegelikult tahtsin sellega seda öelda, et me kõik unistame millestki, mis tundub kusagil kaugel olevat. Aga kui sellega veidigigi tegelda, siis avastame, et pole ta nii kaugel miskit. Tegele asjadega mis sulle naudingut pakuvad, mida sa tahad teha, siis kõik muu tuleb iseenesest. Naudi oma elu, selleks sa siin oled.
0 comments:
Postitage kommentaar