Nordea pangast ...

Kui mõni aeg tagasi oli probleemiks kiirlaenu firmad, kes koorivad inimesi oma suurte intessidega. Pean ütlema, et ega tavapangad paremad pole.
Kuna olen töötu ja rahadega napib, siis jäin Nordea pangale krediitkaardi intressi tagasi maksmisega veidi hiljaks.
Sain siis Nordea pangast meeldetuletuskirja ja mille saatmise eest tahab saada 20 eurot, intressi summa oli mõni sent vähem, kui 20 eurot ehk siis peaaegu 100%!

Vaatasin seda paberit, mine tea, äkki on meeldetuletus prinditud mingile väga väärtuslikule paberile. Muidugi ei ole ma spetsialist määramaks kindlaks paberi väärtust. Aga sellest hoolimata on minu arvamus, et see on täiesti tavaline paber, seda ei toonud mingi erikuller, ei olnud tähitud. Kas tõesti on panga töötaja liigutus sedavõrd kallis; valis arvutist välja teatise, vajutas nupule, et see
paberile prindidaks, võttis paberi pani ümbrikku. 20 krooni - nõus, aga 20 eurot! haige, väga haige värk ikka.

Nordea kiri mille sain algab, austatud klient, kui teist inimest austatkse, siis ei hakkata nuiaga pähe taguma ja raha nõudma stiilis, sina tropp, kas sa ei tea, et sa meile võlgu oled, davai maksa kohe ära, muidu pead kogu summa tagasi maksma. Loomulikult otseselt sedasi kirjas polnud, aga see on ilusasti ridade vahele pandud. Igaljuhul olen ma väga nördinud.

See on röökiv ülekohus ja mis siin ikka imestada, kogu meie "kallis" vabariik toimib
samamoodi. Ega ilmaasjata öelda, et eestlase suurim vaenlane on teine eestlane. Täitsa perses! Aga siit tulevadki pankade superkasumid. Mis on kõige nõmedam, et sinul tavalisel inimesel pole kuhugi kaevata, sest kindlasti on lepingus pisikeses
kirjas suurelt öeldud, et sina oled tropp, kuna olid nõus meilt laenu võtma. Kurat! see pole normaalne mis siin toimub!

Kapadi kapadi rikkaks, see eesti "ärimeeste" mentaliteet on jätkuvalt toimiv ja paranemise märke pole veel näha.
Eesti häving ja hukk - oli selline saade teles. Meid ei ähvarda maavärinad, tsunamid, ufod vaid meie ise, eestlased. No ei ole olla uhke ja hää.
Ei taha küll vingats olla, aga mis sa ikka teed, kui kurat!, ajavad sita keema küll.

Swedbankist maksepuhkust

Mõni aasta tagasi sai võetud Swedbankist väikelaen. Aga kuna ma hetkel olen töötu, siis tegin panka päringu, et kas on võimalik mõni kuu maksepuhkust saada. Kirjutasingi neile, et olen praegu töötu ja kas saan maksepuhkust. Saatsin neile meili ära ja jäin ootama. Vastati päris kiiresti ja sain teada, et pean tegema avalduse, ja kui, annavad maksepuhkust, siis selle vormistamine maksab 19.17 €. Krt, minu arust ma kirjutasin neile selgesti, et ma olen töötu, kas nad ei oska lugeda või ei saa aru?
Kui mul oleks maksta see lepingutasu, siis ma ei taotleks ka mitte mingit maksepuhkust!

APPI! Pakkuge tööd!

Olen töötu - mida rohkem sellele mõelda, seda suurem masendus tuleb. Täitsa hulluks ajab! Olen kõik vähegi arvestatavad tööpakkumisi edastavad portaalid läbi kühveldanud, aga peale juhtivtöötajate või spetsialistide tavalist töömeest taha keegi. Vähemalt mitte Tartu kandis. Olen kuulnud, et firmad kes otsivad tööjõudu, avalikult seda ei reklaami, otsitakse vaid tuttavate kaudu.
Olen samamoodi oma tuttavaid, sõpru, sugulasi kimbutanud, aga ei midagi. Üks võib-olla variant on, aga sedagi mitte varem, kui järgmine kuu. Ja seegi ei ole kindel.
Siit suur palve, kui teil on pakkuda, siis palun pakkuge tööd.
Kontakt e-mail: aitz@hot.ee.

MIna olen nõus õppima!

Nagu me kõik oleme kuulnud ja paljud kokku puutunud teemaga tööpuudus. Ilmneb siiski, et nimelt on meil hoopis kvalifitseeritud tööjõupuudus. Mina julgen arvata, et praeguses olukorras on süüdi suuremal määral tööandjad. Miks? Võta kätte ja õpeta siis inimesi välja.
Kui neil aga puudub tahe seda teha, siis ei olegi see tööjõupuudus ilmselt nii suur puudus. Rohkem on kära asja ümber. Mina usun, et see on võimalik, kui seda väga tahta ja kindlasti leiaks ka inimesi, kes on nõus õppima uut ala. Mina isiklikult olen kahe käega poolt, et õppida midagi uut ja põnevat. Pakkuge, ärge virisege!

Valin üksikkandidaadi?

Vaatasin eile saadet Vabariiki kodanikud ja sealt jäi meelde selline küsimus, et kelle poolt inimesed hääletavad, kas partei või mõne üksikkandidaadi pool? Kuna parteid on vähemalt minu silmis oma margi täis teinud, siis valin, kui üldse valin, siis mõne üksikkandidaadi poolt. See parteide häma ja jama viskab lihtsalt üle, ei viitsi seda enam kuulata.
Võib-olla tõesti, kui üksiküritajaid saab riigikokku rohkem, et võiks loota neilt omavahelist koostööd, millega parteid ei saa hakkama, kuna neil on juba põhimõte, et me selle ja tolle parteiga ei aruta seda küsimust, kuigi see küsimus pakub meile ka pinget. Seda võib nimetada pesuehtsaks lasteaiamängudeks. Täiskasvanud inimesed ei saa oma vahel suheldud.

Miks ma tahan kodumaalt "põgeneda"?

Miks ma tahan kodumaalt "põgeneda"? Ausalt vastates, ei tahagi, aga elada tahaks. Tahaks elada normaalselt, mitte põdeda arvete pärast, muretseda pangalaenu pärast, et kas jagub raha. Raha, mida Eestis on raske teenida. Sõna otseses mõttes on siin teenitud rahal higimaik juures. Higistad, aga raha on raske tulema. Ma olen nõus higistama, aga ma tahan, et selle higi eest ka makstakse ja usun, et mujal maailmas tehakse seda.